Talvest kevadesse. Treeningutelt võistlusele.
Kuu on piisavalt pikk aeg, et teha kokkuvõte möödunust. Näiteks sai vahepeal talvest kevad, võistlusperioodist sai aeg keskenduda treeningutele ning vaatamata pingetele ja ärevatele aegadele maailmas jätkas OMXT börsiindeks traditsioonilist liikumist külgsuunaliselt. Ehk siis mõni asi ei muutu kunagi, raputa ja kanguta palju tahad.
Head aega veetsin nii Eestis, kus sain peale Tirrenot veidi hinge tõmmata, kui ka Tenerifel, kuhu suundusime meie Giro d`Italia pundiga kaheks nädalaks treenima. Numbrimaagiast lähtudes nägi Teide laager välja järgmine: 15 päeva, 2100m merepinnast, treeningtunde 61h, distants 1763km, treeningkordi 17, tõusumeetreid 40817m, loetud raamatuid 3, söödud magustoite 2, dopingukontrolle 1. Viimastest on peale selle, et nad meie ala puhtamana hoiavad, veel üks isiklik ja otsene kasu ka see, et saan mugavalt ja tasu maksmata oma verenäite näha. Laagri lõpus tehtud kontrolli tulemustest ei paistnud veel mingeid positiivseid muutusi välja. Arvan, et treeningkoormused oli küllaltki suured ja mäestiku- ning treeninguefekt avaldub hiljem. Ja parem oleks kui Girol.
Kes Tenerifel käinud, see on Teide jalamil ilmselt korra ära käinud. Võib-olla lasknud ennast isegi köisraudteed mööda ülesse vinnata ja kraatri serval jalgu kõlgutanud. Meie Teide reisid tavaliselt selliseid lõbustusi ei hõlma. Puhkepäeval on paras korra all mere ääres käia, et linnas jalutada ja näiteks kohvikruus käes mööduvaid inimesi jälgida. Peale mida, olles taaskord inimkonna allakäigule kinnitust saanud, võib masendunult mäe otsa pakku sõita. Minu meelest puhkus ei peaks olema närustes kõrtsides tolknemine ja praetud rasvase toidu sisse ajamine kõrvetava päikese käes – midagi, milleks näiteks britid kindlasti kohastunud ei ole. Lisaks ei saa ma aru, mis huvi ajab inimese välismaale puhkama sõites kodumaa kõrtsi? Kui kohalikud maitsed ja lõhnad nagunii tundmata jäävad, võinuks selle nädala täiesti vabalt kodumaal mööda saata. Võimalik, et minu meeleolu mõjutas Õnnepalu lugemine. Enamasti nii enesekriitilised ja isegi depressiivsed tekstid autorilt, kelle sisemised heitlused ja päris elamise väärtustest kõnelevad raamatud siiski hea tunde tekitavad. Alati tekib tema raamatu lugemise järel tahtmine maale kolida, juurvilju külvata ja kass võtta… ning kõige selle juures ajalehti mitte lugeda, vähemalt värskeid mitte.
Tagasi tänasesse päeva: viimased päevad sain oma Girona kodus veeta. Pere tuli samuti suurte lootustega minu juurde, üheks eesmärgiks Hispaania päikese käes nahale krunt peale saada. Ei saanud. Sadas paaril päeval kõvasti ja tõeline kevadsoe jõuab kohale siis, kui meie juba uutes paikades viibime. Minu järgmised sihtpunktid on Belgia (Fleche Wallone, Liege-Bastogne-Liege) ning Švetis (Tour de Romandie). Astanal on hea hoog sees, seda on vaja hoida ning püüan omalt poolt panuse anda, et võite juurde tuleks. Järgmine kord lähemalt sõitudest!
