Blogi

EMV Eraldistardis

Eesti Meistrivõistlused pidanuks olema võrdne jalutuskäiguga pargis, aga välja kukkus nagu alati – hea, et hing sisse jäi. Üle ei-tea-isegi-enam-mitme aasta sain võimaluse osaleda riigi meistrivõistlustel. Algselt kavatsesin ennast proovile panna nii eraldistardis kui ka grupisõidus, aga peale Šveitsi tuuri kohandasin plaane ja kavva jäi ainul eraldistart. Grupisõidu päeval olin juba Hispaanias ja pedaalisin Girona 35-kraadises kuumuses. Ainuüksi Otepää raja pärast oleksin tahtud võistelda, aga kokkuvõttes parem on, et kiirelt kodust jalga lasin. Sain mõned päevad kuumaga kohaneda ja ennast eesootavaks Tour de Franceks ette valmistada. Organism oli üsna rabatud, kui 14-kraadisest vihmasest Pärnust sai järsult kolletav ja vee järele janunev...

6. juuli 2018Loe edasi...

Teras on päris. Steel is real.

Esitlen teile enda mitu kuud tagasi välja valitud, käsitsi valimistatud, hoolikalt kujundatud ja Pärnus kokku laotud terasest raamiga ratast FESTKA Xcr Modern. Raam on loodud EV100 auks Tšehhis ja kujundatud  Festka peadisainer Tom Hnida poolt. Tumesinist raami täiendab uus Campagnolo Potenza musta värvi groupset. Mis sobiks terasest rattale veel paremini, kui täielikult alumiinimust valmistatud käpp, lingid ja muu juurdekuuluv. Päris carbonita siiski ei saa, sadulapost, lenks ja ENVE kahvel on just sellest materjalist. Hea veeremise tagavad alumiinimpöiaga Campagnolo Shamal Mille jooksud koos Vittoria Corsa clincher rehvidega. Campa jooksud asjatundjatele eraldi kiitmist ei vaja, kindla peale minek igas hinnaklassis. Shamal Millede...

28. mai 2018Loe edasi...

Tanel Kangert annab aru

Mõtlesin hoolega, millal oma Girost kokkuvõtvalt räägin. Iga etappi eraldi lahkama ei tahtnud hakata. Seega plaanisin tuuri viimaseks päevaks paar rida siis kirjutada. Vaimusilmas kujutasin kirjeldusi eepilistest etappidest mägedes(nagu näiteks 2016 aasta 20. etapp) ja vähemalt paarist päevast, mil tundsin ennast nagu parimatel aegadel. Kahjuks midagi sellist ei juhtunud – etappi ei võitnud ning sõit jäi sootuks katki. Elul on omad seadused, suurtuuridel oma korrapära ja rutiin, ning imelood kuuluvad Piiblisse. Alustan algusest – esimesed päevad Iisraelis ei olnud üldse mitte pahad. Võrreldes mitme varasema aasta ja eelmise suurtuuriga oli „käik“ kohe sees. Veidi andsid vahetu Romandia tuur ja reisipäevad...

18. mai 2018Loe edasi...

Talvest kevadesse. Treeningutelt võistlusele.

Kuu on piisavalt pikk aeg, et teha kokkuvõte möödunust. Näiteks sai vahepeal talvest kevad, võistlusperioodist sai aeg keskenduda treeningutele ning vaatamata pingetele ja ärevatele aegadele maailmas jätkas OMXT börsiindeks traditsioonilist liikumist külgsuunaliselt. Ehk siis mõni asi ei  muutu kunagi, raputa ja kanguta palju tahad. Head aega veetsin nii Eestis, kus sain peale Tirrenot veidi hinge tõmmata, kui ka Tenerifel, kuhu suundusime meie Giro d`Italia pundiga kaheks nädalaks treenima. Numbrimaagiast lähtudes nägi Teide laager välja järgmine: 15 päeva, 2100m merepinnast, treeningtunde 61h, distants 1763km, treeningkordi 17, tõusumeetreid 40817m, loetud raamatuid 3, söödud magustoite 2, dopingukontrolle 1. Viimastest on peale selle, et nad...

17. apr. 2018Loe edasi...

Türreenist Aadriani, ilma naljata

Vahel, näiteks peale järjekordset nädalast velotuuri mõtlen, et kuidas on füüsiliselt võimalik sõita rattaga kolm nädalat järjest võidu? Meenutan, mis moodi keha pingutusele reageerib ja püüan ette kujutada, kui palju lihasvalu mul on harilikult peale esimest nädalat, peale teist või kolmandat. Isegi seda püüan visualiseerida, mis nägu hommikuti peeglist vastu vaatab kui käimas on suurtuuri viimane vaatus? Lühidalt: kuidas ma olen siiani suutnud enam-vähem kõik suurtuurid edukalt lõpetada, kui nüüd teeb ainüksi Tirreno Adriatico tuur keha raskeks 3-4 etapiga ja taastumine tundub käivat samas tempos nagu mandrite triivimine. Tirreno oli mulle väga vajalik sõit, kus sain kinnitust tehtud tööle ja tunnistust...

16. märts 2018Loe edasi...

Vanake lükati joonele. Esimesed võistlused.

Hea aeg aruanne esitada ja numbritest ongi vast kõige mõistlikum alustada. Detsember: treeningtunde 85, kilometraaž 2180 Jaanuar: treeningtunde 98, kilometraaž 2730 Veebruar (1-25): treeningtunde 86, kilometraaž 2830, võistluspäevi 8, pidupäevi 1 (EV100!) Olulisem veel kui treeningmaht on minu meelest intensiivse ja spetsiifilise töö osakaal treeningutes. Erinevates tsoonides tehtud töö hulka ja harjutuste eripära ma avalikustama ei hakka, aga igal juhul on käimasolev veebruar olnud minu jaoks viimaste aastate intensiivseim. Eesmärk oli mul algusest peale igaks juhuks märtsiks alad alla saada ja nagu nüüd prohvetlikult selgus, saab minu jaoks järgmine kuu ka võistluste poolest töine olema. Esialgses kalendris olin paljudel võistlustel reservis...

26. veebr. 2018Loe edasi...

Otse ja ausalt, filtri ja fookuseta

Kõll. No-noh, mis nüüd tuli: e-kiri, messengeri sõnum, whatsapp või tänaseks ürgaegse GSM tehnoloogia tippsaavutus SMS äkki? Kõik on korras – e-kiri treenerilt järgmise kahe nädala treeningplaaniga. Loen ja imestan: homme vaba, ülehomme vaba, teisipäeval 3h omas tempos ja kolmapäeval samuti 3h omas tempos (kelle tempos siis veel kui ma enamasti üksi trenni teen). Neljapäevaks on planeeritud üldse ainult 1,5h. Pole paha veidi hinge tõmmata aga panin treeningkavale siiski „Kangerti Kordaja“ juurde ning tulemuseks sain: T 3h ratast + jõusaal 1h, K 4h tempokat sõitu aeroobses tsoonis, N 1,5 eraldirattaga ja õhtul jõusaal. Juba parem, eks. Venitamised ja muu sportlase päevakavva...

30. jaan. 2018Loe edasi...

Detsember 434 sõnaga ehk TLN-HEL-BCN

Lendamist peetakse kõige turvalisemaks, kiiremaks ja ilmselt ka soodsaimaks viisiks pikki vahemaid läbida. Paljudesse kohtadesse, näiteks keset Brasiiliat Amazonase vihmametsas asuvasse Manausse sõitmiseks on see selgelt parim viis pärale jõuda. Manausse reisimine peaks teoreetiliselt matkates või veeteed mööda samuti võimalik olema, kuid pärale jõudmine koos kõigi oma nelja jäsemega kindlasti vähem tõenäoline kui õhuteed kasutades. Võrreldes džunglis roomamisega on lennukis aja surnuks löömisel teinegi eelis – saab arvuti taga kirjatööd teha. Arvutit kanuus piraajade keskel juba naljalt ei klõbista. Detsembris olin meeskonnaga hooaja esimeses laagris. Päris mitmendat aasta järjest viibisime Calpes, seekord küll Altea külje all aga sisuliselt sama kant, kus...

12. jaan. 2018Loe edasi...

Novembris jätsin kõhulihastega hüvasti

Novembris jätsin kergejõustikuga (ja vaikselt tekkima hakanud) kõhulihastega hüvasti. Vaja oli hakata kilomeetreid koguma ja aeroobset põhja laduda. Olen täiesti veendunud, et vahepealne sunnitud pikk paus võistlustes tuleb mulle kasuks. Loogika ütleks, et puhka ja oled värske, aga rattaspordis läheb vaja ka vastupidavust. Ülearu puhates saab vastupidavaks vedelemises. Samas on vigastuspausilt tagasitulekus mitu konksu, mida silmas pean pidama. Lihased kadusid ära – pean nende üles ehitamiseks külastama regulaarselt jõusaali. Soovitavalt mitte koos Allar Rajaga, tema harjutused teeksid mu katki. Aeroobset tööd tuleb teha vähemalt sama palju kui varasemad aastad, pigem isegi ROHKEM, sest sisuliselt alustasin nullist. Alustan võistlemist viimatimainitud punkti...

2. jaan. 2018Loe edasi...

Tere tulemast Veloteegi kodulehele minu isiklikku blogisse

Viimasest sissekandest varasematesse blogidesse www.tanelkangert.com lehel ning kadunud www.rattaprofid.ee keskkonnas on möödas 6-7 aastat. Mõnigi kord olen peas veeretanud mõtet oma tegemisi veidi avalikumalt kajastada ... aga siis jälle mõistnud, et minu tagasihoidliku isiku suhteline anonüümsus kodumaal Eestis on väga meeldiv. Saan käia ja olla kus tahes, millal tahes ning kuidas tahes sest ega keegi mind nägupidi ära ei tunne. Vähemalt nii mulle meeldib arvata. 2017 hooaeg lõppes pauguga. Õhulendu ja maandumist on korduvalt näidatud, analüüsitud ja üsna kõrgete stiilipunktidega kohtunike poolt hinnatud. Muide, liiklusmärk on siiamaani viltu aga minu käsi juba päris sirge. 0:1 minu kasuks. Suvi, mida tegelikult ju...

27. dets. 2017Loe edasi...